Külmkapi energiaklassid – mida need tegelikult tähendavad?

Kui lähed kodutehnikapoodi või valid külmkappi internetipoes, oled ilmselt näinud neid salapäraseid tähti: A, B, C… Mõnikord koos plussidega: A+, A++ või isegi A+++. Mida need siis tegelikult tähendavad? Kas A-energiaklassiga külmkapp töötab paremini kui C-klassi oma?

Mis üldse on energiatõhususe klass?

Energiklass näitab, kui säästlik on seade. Mida kõrgem klass (ehk lähemal tähele A), seda vähem elektrienergiat külmkapp tarbib. See tähendab, et ka sinu elektriarved on igakuiselt veidi väiksemad. Autode puhul – üks põletab palju kütust, teine on ökonoomsem. Sama kehtib külmkappidega: üks töötab tõhusalt ja püüab tarbida võimalikult vähe energiat, teine raiskab seda. Energiklassid on tähistatud tähtedega A-st G-ni, kus A on kõige energiasäästlikum ja G kõige vähem. Samas võid kohata ka vanemat tähistust nagu A+, A++ ja A+++ – see on varasem märgistusviis, mille on nüüd asendanud lihtsam süsteem vahemikuga A kuni G.

Mida see tähendab sinu rahakotile?

Võib tunduda, et B- ja C-klassi külmiku vahe pole kuigi suur, kuid kui vaatad igakuiseid elektriarveid, saab kõik kiiresti selgeks. Igal külmkapil on silt, kus on kirjas selle keskmine aastane energiatarbimine – see on märgitud kilovatt-tundides (kWh). Esmapilgul võib tunduda, et see on tühiasi, aga külmikut ei osteta ju ainult mõneks aastaks – tavaliselt töötab see kodus 10 või isegi 15 aastat. Seega võib aja jooksul tekkida märkimisväärne energiakulu erinevus. Ja seda sama funktsionaalsuse juures! Lisaks on energiatõhusam külmik tavaliselt vaiksem, töökindlam ja soojeneb vähem – ning on seega ka keskkonnasõbralikum.

Kas alati tasub valida just kõrgeima klassi seade?

Kõrgeima energiaklassi külmik maksab tavaliselt märkimisväärselt rohkem kui B- või C-klassi seade. Küsimus on – kas see hinnavahe tõesti tasub end ära väiksemate elektriarvete näol? Oletame, et A-klassi mudel maksab 150 € rohkem kui B-klassi oma, kuid aastas aitab see elektrikuludelt säästa umbes 15–20 €. See tähendab, et summa, mille alguses rohkem maksid, teenid tagasi alles 7–10 aasta jooksul. Seega kallimat ja energiatõhusamat külmikut tasub osta siis, kui plaanid seda kasutada pikka aega ja intensiivselt.

Kui aga su eelarve on piiratud või külmik saab kasutust vaid aeg-ajalt (näiteks suvilas), siis võib olla mõistlikum valida veidi madalama klassiga mudel, mis vastab sinu vajadustele ja on soodsam. Lisaks vaata mitte ainult tähte, mis näitab energiatõhususe klassi, vaid ka konkreetset kWh tarbimist aastas – mõnikord võivad isegi sama klassi seadmete tegelikud näitajad märgatavalt erineda.

Lisasoovitused, kui soovid veelgi rohkem säästa

Isegi kõige energiatõhusam külmkapp võib tarbida rohkem elektrit, kui seda kasutatakse valesti. Kuid mõned lihtsad harjumused aitavad sul veelgi rohkem kokku hoida. Siin on sulle mõned praktilised soovitused:

Ära aseta külmikut soojusallika kõrvale. Kui külmik seisab radiaatori ja ahju lähedal või otsese päikesevalguse käes, peab see madala temperatuuri hoidmiseks topelttööd tegema. Seepärast vali köögis külmikule külmem koht.

Ära täida külmkappi ääreni, aga ära jäta ka tühjaks. Liiga palju toitu takistab õhu liikumist, liiga vähe – külmik kulutab energiat õhu, mitte toidu jahutamiseks.

Ära ava ust liiga sageli ega hoia seda kaua lahti. Iga kord, kui uks avatakse, pääseb soe õhk sisse ja külmik peab seda uuesti jahedaks muutma.

Kontrolli temperatuuri. Optimaalsed temperatuurid on: +4 °C külmikus ja –18 °C sügavkülmas. Iga kraad alla selle tähendab suuremat energiakulu – ilma lisahüveta.

Puhasta ja sulata regulaarselt (kui vaja). Vanemad külmikud ilma No Frost funktsioonita koguvad härmatist – see vähendab efektiivsust. Paks jääkiht tähendab lisatööd ja suuremat elektrikulu.

Need on lihtsad soovitused, kuid neil on reaalne mõju sinu elektritarbimisele ja isegi külmiku elueale. Teisisõnu – tark ja vastutustundlik kasutamine = väiksemad kulud.